TÜ arstiteaduskonna tervishoiukorralduse
professor Raul-Allan Kiivet ja neurokirurgia professor Toomas Asser rõhutasid
tänasel tervishoiu jätkusuutlikkuse seminaril inimeste puudust meditsiinis:
esimene pigem õdede ja teine arstidepuudust.
Kiivet alustas ettekannet tänasel seminaril "Kuidas parandada tervishoiu jätkusuutlikkust" näidetega, et kalleid protseduure (proteesid, kataraktilõikused) tehti Eestis ka nn masu ajal sama moodi kui varem, tervishoius seega masu polnud, vähemalt teenuste kättesaadavuse osas. Eestis on viimase 10 aasta jooksul tuhandeid inimesi, kes on saanud puusaproteese, põlveproteese, teinud läbi keerulised südameoperatsioone, jätkas ta. Operatsioonide numbrid on isegi suuremad kui Soomes, seega kättesaadavus ei ole justkui mureks. "Meil on, mida inimestel välja lõigata," sõnas ta. "Masinapark, mis ostetud, töötab täisvõimsusega." Eestis on MRI kasutamine pea OECD keskmise tasemel, samal tasemel Taaniga, näitas Kiivet slaide. Kompuutertomograafe kasutatakse Eestis isegi rohkem kui OECD keskmine, lisas ta.
Seotud lood
Lõhe meditsiini suutlikkuse ja majanduslike
võimaluste vahel järjest süveneb, ütles Poliitikauuringute Keskuse Praxis töö-
ja sotsiaalpoliitika analüütik Andres Võrk täna Eesti tervishoiu rahastamise
seminaril.
Viimase viie aasta jooksul on üha vähem õendustöötajaid otsustanud Eesti asemel, või lisaks Eestile, asuda erialasele tööle välismaal.
Teadus- või erialakonverentsi Eestisse toomine pole enam ammu vaid unistustes eksisteeriv ettevõtmine, vaid reaalsus. Oma valdkonna arendamine, teadusharu nähtavuse tõstmine rahvusvaheliselt ning kontaktide loomine on hea põhjus, miks rahvusvaheline konverents Eestisse kutsuda. Eesti hea maine erinevates valdkondades, ürituste korraldamise kogemus, riigi kompaktsus ning olemasolevad võimalused annavad hea pinnase väiksema ja keskmise suurusega konverentsi toimumiseks. Selleks, et globaalse ulatusega konverents Eestis toimuma saaks ja selle iga detail õnnestuks, tuleb appi
Eesti Konverentsibüroo.