Ainult tellijatele
6. juuni 2014
Ainult tellijatele
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Olulisim ravimiallergia diagnoosimisel

Ravimiallergia diagnostika on keeruline, eeskätt reaktsioonide mitmekesisusest tulenevalt. Diagnoos ja lähenemine põhineb paljuski anamneesil – kui patsient reageerib väidetavalt paljudele erinevate gruppide ravimitele, siis on tõenäoline kahtlustada pigem pseudoallergiat. Kaasuvate haiguste korral tuleb arvestada ka asjaoluga, et põhihaigus võis suurendada ravimi ennustatavat toimet või kõrvaltoimete riski.

Ravimiallergia korral kasutatakse erinevaid nahateste, vereseerumis antikehade määramist ning vajadusel provokatsioonteste kahtlustatavate ravimite suhtes. Nii vereanalüüside kui ka nahatestide vastus ei ole absoluutne, mistõttu sageli osutub vajalikuks provokatsioontestide teostamine (suukaudsed, intradermaalsed, intravenoossed). Kõigi nahatestide korral tuleb aga alati arvestada antud ravimi suhtes väljatöötatud soovituslikke annuseid, sest liialt kõrge kontsentratsiooni kasutamisel võib tekkida valepositiivne reaktsioon.

Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708