Foto: Scanpix

Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja geenitehnoloogia õppekava doktorant Andre Koit kaitses hiljuti doktoritöö teemal "Kartsinogenees toob kaasa energiametabolismi ümberkorralduse jämesoole- ja rinnakasvajates". Tulemused olid üllatavad ja annavad põhjust teemat edasi uurida.

Küsimustele vastab doktoritöö autor Andre Koit.

Miks just rinnavähi- ja soolevähi temaatika?

Vähirakkude metabolism mõistmises on veel väga suuri puudujääke ning seega on mõistlik keskenduda just laialt levinud paikmetele, mida kolorektaal- ja rinnakasvajad kahtlemata on. Lisaks on rinnakasvajate korral kliinikus rutiiniks määrata molekulaarsed alatüübid, mis omakorda mõjutavad ravivalikuid ning aitavad haiguse prognoosi hinnata. Näiteks, kui agressiivse kasvaja alatüübiga on tegemist – mõned vähid on agressiivsemad, teised jälle veidi rahulikumad. Rinnavähk on siin erandiks, kuna need hinnangud saab paljudel juhtudel päris hästi paika.

Teistel kasvajatüüpidel need alatüübi hinnangud sisuliselt puuduvad või on üksjagu vastuolulised. Kui me kõrvutame siinkohal oma metabolismiuuringud rinnavähi alatüüpidega, saame väga hästi hinnata, kas metaboolselt langeb kasvajakude kokku oma kliinilise alatüübiga või näeme me siin vasturääkivusi, mis võiksid antud patsiendi puhul aidata täpsemaid ravivalikuid teha.

Kolorektaalvähk on siinkohal mõistlik valik võrdlusmaterjaliks, kuna saame rinnavähi peal saadud loogikat testida ka paikmel, kus need alatüübid puuduvad ja hinnata, kas metaboolselt suudame soolekasvajad samaväärselt alarühmadesse jaotada ja seega anda arstile ja patsiendile täiendavat infot ravivalikute tegemisel.

Millist uurimismaterjali kasutada saite, kas tegite koostööd näiteks PERHiga, kus olid haigete antud proovid või oli see kõik ikka rohkem teoreetiline?

Laborites üle maailma kasutatakse erinevate hüpoteeside paikapidavuse uurimiseks erinevaid mudelsüsteeme, olgu nendeks siis hiired, merisead või primaadid. Kõige tavalisem on kasutada aga rakuliine, mis on kunagi mõnelt vähihaigelt võetud, surematuks muudetud ja tassi kasvama pandud.

Rakuliinid on mugavad, kuna neid on väga mitme vähiliigi jaoks. Neid saab üle maailma transportida ja kõigi laborite tulemused on seega võrreldavad, kuna uuritav mudel on laias laastus identne.

Ka mina oma töös kasutasin maailmas enim uuritud kahte rinnavähi rakuliini (MCF-7 ja MDA-MB-231), et paika panna võrdluspunkt teiste laborite tulemustega. Seejärel keskendusin edasistes uuringutes aga juba reaalsetele patsientidele koostöös regionaalhaigla onkoloogiameeskonnaga: kliiniku juhataja ja ka minu töö üks juhendaja Vahur Valvere, kirurgid Riina Kütner ja Vladimir Afanasjev, patoloogid Jelena Bogovskaja ja Karoliina Heck).

Selles koostöös on mitu unikaalset aspekti. Esiteks jõudsid proovid meie laborisse päris ruttu pärast operatsiooni lõppu (kuni üks tund), kuna meie analüüside õnnestumiseks pidi patsiendist võetud vähitükk sisuliselt elus olema. Teiseks, paljudele maailma laboritele on ligipääs kliinilisele materjalile väga keeruline, kuid meil on see koostöö seni väga hästi õnnestunud tänu arstidele, kes on oma koormatud ajagraafikule vaatamata valmis täiendavaid samme astuma, et oma valdkonna teaduse arengusse panustada.

Kõik uuritud patsiendid olid varase faasi haiged, kelle puhul operatsioon oli suunatud kogu vähikoe eemaldamisele. Rinnavähiga patsiente oli uuringus kokku 93 ja kolorektaalvähiga patsiente 55.

Mis tulemust, kasu soovite oma doktoritööst Eesti meditsiiniteadusele ja maailma mastaabis? Mis on lõplik eesmärk?

Minu doktoritöö tulemused joonistavad laiemas laastus välja kaks olulisemat aspekti, mis omakorda on seotud nii teaduse kui ka kliinikuga. Esiteks, meie katsed maailmas ühtede enim uuritud rinnavähi rakuliinide peal viitasid, et need ei lange kokku reaalsete patsientide tulemustega. Siin on suur probleem, kuna pea kõikide ravimite arendust ja hüpoteeside tõestamist alustatakse just rakuliinidest, kuna need peaks laialt levinud arvamuse järgi justkui kopeerima vähihaigust ka inimese sees.

Kuid käesoleva uuringu tulemused viitasid, et meie uuritud metabolismi lõikes see nii ei ole. Seega, nendel tulemustel, mis laboris nendel rakuliinidel saadakse, puudub tegelikult ammendav seos patsiendiga. Üheks tõestuseks siinkohal võib olla tõsiasi, et valdav enamus ravimiuuringutest jookseb liiva, kui ravimikandidaat esimeste inimkatseteni jõuab. Eeluuring viiakse läbi lihtsalt liiga tehislikes tingimustes ja oluline on seda edaspidiste uuringute jaoks siinkohal silmas pidada.

Teiseks oluliseks aspektiks on saadud metaboolsed profiilid, mille alusel on võimalik hinnata haiguse oodatavat agressiivsust, mis omakorda võivad osutuda määravaks raviskeemide valikul. Rinnavähi puhul näitasime väga konkreetselt, et vähem agressiivse alatüübi metaboolne profiil on palju rahulikum kui kõige agressiivsemal alatüübil. Oluline on siinkohal ka välja tuua, et need on keskmistatud tulemused, kuid minnes konkreetsete patsientide andmete juurde, siis mõned kliiniliste testide järgi vähemagressiivsemasse gruppi kuuluvate haigete metaboolne profiil meenutas hoopis agressiivsema grupi profiili ja ka vastupidi.

Seega siinkohal saame teatud juhtudel rinnavähipatsientide haiguse iseloomu paremini täpsustada (siin võib pildile tulla rinnavähi ülediagnoosimine, kuid see on juba laiem teema). Kolorektaalvähi puhul, kus kasutasime rinnavähiuuringutes saadud loogikat ja kus täna puudub rutiinselt kasutatav alagrupeerimine, näitasime samamoodi, et patsiendid, kelle varases staadiumis vähikollet iseloomustas meie testide järgi agressiivsem metaboolne profiil, neil patsientidel on tõepoolest ka suurem tõenäosus järgnevate aastate jooksul soolevähki surra.

Laiemas pildis on oluline märkida, et me ei kasutanud käesolevas uuringus geneetika meetodeid, kuna on teada, et mitokondriaalse metabolismi eripärasid ei ole olnud seni sisuliselt võimalik seletada geneetiliste uuringutega.

Tänasel hetkel need testid ei ole veel valmis kliinikus kasutamiseks, kuid minu doktoritöö tulemused annavad väga konkreetse aluse antud uuringute jätkamiseks ja ka laiendamiseks näiteks spetsiifiliste metaboolsete ravimite võimaliku mõju hindamiseks konkreetsetel patsientidel.