Passiivne suitsetamine võib soodustada südame rütmihäireid

Hiljuti keskuse UC Davis Health teadlaste poolt läbi viidud uuring on näidanud, et pidev passiivne kokkupuude tubakasuitsuga sisetingimustes põhjustab muutusi südame elektrilises talitluses, mis võivad olla südame rütmihäirete ja südame äkksurma riski eelmärgid.

Teadlaste sõnul näitavad hiirtega läbi viidud uuringu tulemused, et passiivne kokkupuude tubakasuitsuga tekitab muutusi rakkudes, mis reguleerivad südame tööd. Uuring avardab lisaks üldisi teadmisi tubakasuitsu mõjust südame tööle mittesuitsetajatel, mida on seni vähem uuritud.
“Kuna tubaka kasutamine väheneb, on vähenenud ka uuringud, mis vaatlevad selle mõju mittesuitsetajatele,” ütles uuringut juhtinud teadlane Crystal Ripplinger, keskuse UC Davis Health farmakoloogiadotsent.

Seos on kindlaks tehtud

“Suitsetamine on endiselt USA-s välditavate haiguste peamine tekkepõhjus ning see mõjutab ikka veel läheduses viibivaid isikuid sõidukites, kodudes, kasiinodes ja muudes paikades, kus kaitse tubakasuitsu eest pole tagatud,” lisas Ripplinger. “Soovimatu kokkupuute mõju tervisele on oluline jätkuvalt edasi uurida.”

Ripplingeri sõnul on erinevalt varasematest uuringutest käesolev uuring esimene, milles käsitleti ümbritseva tubakasuitsu mõjul toimuvaid muutusi südamekoe rakkudes. Lisaks keskenduti uuringus muudele südame probleemidele peale südame isheemiatõve (CAD) või naastude tekke ja veresoonte kõvastumise, mis on seotud vanuse ja elustiiliga. “Seos passiivse suitsetamise ja CAD vahel on selgelt kindlaks tehtud, kuid vähe on uuritud küsimust, kuidas see mõjutab arütmiaga seonduvaid muutusi rakkudes, mis võivad avaldada mõju nii isheemiatõvega kui ka tervetele inimestele,” ütles Ripplinger.

Tegemist oli koostööuuringuga, mille viisid läbi Ripplinger ning keskuse UC Davis Health teadlased farmakoloogiaprofessor Chao-Yin Chen ja pediaatriaprofessor Kent Pinkerton, kes on ühtlasi Tervise ja Keskkonna Keskuse direktor. Hiired viidi kokku tubakasuitsuga kambris, mis oli loodud spetsiaalselt sisse hingatavate mürkainete tervisemõju katsetamiseks. Suitsu tase reguleeriti sarnaseks tasemega, mis esineb avalikes piirkondades, kus suitsetatakse.

4, 8 ja 12 nädala järel, mille jooksul toimus kokkupuude tubakasuitsuga kuus tundi päevas viiel päeval nädalas, kontrolliti loomade südant kiirläbivalgustuse ja elektrokardiograafiaga, et leida muutusi elektrilises talitluses. Arütmiasoodumuse kontrollimiseks suurendati südame löögikiirust. Lisaks sellele kontrolliti kaltsiumitaset, mis reguleerib südame kontraktsiooni ja võib soodustada rütmihäirete teket. Tulemusi võrreldi hiirte südametega, kes olid kokku puutunud ainult filtreeritud õhuga.

Pikem mõju tegi suuremat kahju

Teadlased tegid kindlaks, et filtreeritud õhuga kokku puutunud hiirte südamed funktsioneerisid normaalselt, kuid tubakasuitsuga kokku puutunud hiirte südamed ei suutnud taluda suurt löögikiirust, eriti pärast 12 nädalat kestnud mõju. Lisaks leidsid teadlased, et viimati nimetatud hiirte südame kaltsiumitase ei muutunud piisavalt kiiresti, põhjustades rütmi kõikumist.

“Südame elektriliste muutuste kõrge esinemismäär on murettekitav, sest me teame, et sellises seisundis patsientidel on rütmihäirete ja südame äkksurma risk märkimisväärselt suurem,” ütles Ripplinger. “Edasised uuringud peavad aitama välja selgitada, kas mõju lakkamisel on neid muutusi võimalik tagasi pöörata.”

Science Daily
tõlkis Kalle Klein

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. märts 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.