Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kopsuvähk avastatakse enamasti ikka liiga hilja
Igal aastal diagnoositakse Eestis ligikaudu 700–800 uut kopsuvähi juhtu. Eestis leitakse paljud haiged juba kaugelearenenud vähi staadiumis – miks?
Seotud lood
Reedel, 10. novembril peab Eesti Vähiliit 25. tegutsemisaasta juubelikonverentsi, mille sisu on ennetustöö ja sõeluuringud. Küsisime vähiliidu nõukogu esimehelt onkoloog Vahur Valverelt, mis seisus on onkoloogiline ravi Eestis ja mis roll sellel on vähiliidul.
WHO hinnangul põhjustab välisõhusaaste igal aastal kogu maailmas üle 4,2 miljoni enneaegse surma; Euroopa lõikes läheb Euroopa Keskkonnaameti hinnangul selle arvele igal aastal üle 400 000 enneaegse surma.
Täiskasvanud inimene veedab väga suure osa oma ajast tööl ning seepärast on töökeskkonna tingimustel tervisele ka suur mõju. Vähk on Euroopa Liidu riikides peamine tööga seotud terviseprobleem ning hinnanguliselt ka kõige sagedasem tööga seotud surmajuhtumite põhjus Euroopa Liidus.
Alates 1991. aastast on Eesti meeste kopsuvähki haigestumine vähenenud keskmiselt 1,5 protsenti aastas, samal ajal kui naiste haigestumus kasvab keskmiselt 1,6 protsenti aastas, selgus Tervise Arengu Instituudis (TAI) valminud uuringust.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele