Kaasuvate haiguste kiire väljaselgitamine ja ravi on ühtlasi psoriaasi eduka ravi eelduseks.
Psoriaas on põletikuline nahahaigus, mis tekib polügeense eelsoodumuse ja keskkonna trigerite koosmõjul, milleks võivad olla traumad (sh naha mikrotraumad), infektsioonid, psühholoogiline/vaimne stress ja hingelised üleelamised, ravimid. Psoriaasi esineb hinnanguliselt 2–3% rahvastikust, sümptomaatika on üsna iseloomulik ja äratuntav nii esmatasandi arstiabi süsteemi kui ka patsientide poolt.
Seotud lood
Koroonaviiruse kõrval ei saa ühtegi teist meditsiiniprobleemi tähelepanuta jätta, rõhutas Tartu Ülikooli immunoloogia professor Raivo Uibo, kelle poolt juhitav teadusgrupp annab Horisont 2020 suurprojekti HEDIMED kaudu oma panuse immuunvahendatud haiguste tekke uurimisse.
Tartu Ülikooli teadlased uurisid koos Tartu Ülikooli Kliinikumi nahaarstidega uuenduslikku meetodit naastulise psoriaasi diagnoosimiseks.
Psoriaasi bioloogiline ravi on osutunud kliinilistes uuringutes tõhusaks. Kuna enamik analüüse on seni keskendunud üksikute bioloogiliste vahendite lühiajalistele tulemustele, on olnud vähe andmeid pikaajaliste tulemuste kohta kliinilises praktikas, kus erinevate bioloogiliste vahendite kasutamine on levinud.
Bioloogilisi ravimeid kasutatakse üha rohkem ja nii ka nahahaiguste ravis. Küsimustele bioloogiliste ravimite kasutamise kohta vastas Ida-Tallinna Keskhaigla dermatoveneroloog, vanemarst Pille Konno.
Tervishoiutöötajatest on Eestis suur nappus, seda eriti suurtest keskustest väljaspool. Saaremaa vald, kohalikud ettevõtjad ning Kuressaare Haigla on leidnud ja rakendanud aga mitut erinevat meedet, kuidas üheskoos seda olukorda parandada ja arste saarele tööle saada.