Autor: Triin Tabur • 11. detsember 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti koolitervishoiu areng sai alguse ligi 150 aastat tagasi kui koolides asusid tööle esimesed kooliarstid. Tallinna kubermangugümnaasiumi (praegune Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium) arsti dr Wilhelm Moritzat, Aleksandri gümnaasiumi arsti dr Eugen Cleverit ja Peetri reaalkooli (praegune Tallinna Reaalkool) arsti dr Arthur Bätget on mainitud juba 19. sajandi 80-ndail aastail. Esimesed koolihambaarstid alustasid tegevust 20. sajandi alguses.

Süsteemne koolitervishoiu loomine sai teoks Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 1917.a. otsusega, mil määratleti koolitervishoiu sisu, kinnitati kooliarstide põhimäärus ning aruandluse kord. Tol ajal oli kooliarsti ülesanneteks kooliruumide, sisustuse ja koolikorra sanitaarne kontroll, õpilaste tervisliku seisukorra jälgimine, epideemiatõrje teostamine. Kooliarstid kuulusid ka linna tervishoiukomisjoni ja arstide nõukogusse (H.Gustavson „Tallinna meditsiin XIX sajandist kuni 1917.a.”, lk 74-77, Tallinn „Valgus” 1979.a.).