Foto: ÄP/Erik Prozes

EIKi kohtulahend: eritingimused puudega isikule kinnipidamisautuses: Topekhin vs Venemaa.

Asjaolud

Kaebaja oli kinnipeetav kuus kuud kohtueelse menetluse ajal pettuse kahtluses, misjärel ta mõisteti süüdi ning karistati 6-aastase vangistusega. Kohtueelse kinnipidamise motiveerimisel toetusid kohtud süüdistuse raskusele ning sellele, et vabaduses võiks kaebaja hakata kõrvale hoidma kriminaalmenetlusest (kaebaja oli varem ennast varjanud ja kasutanud võltsitud passi). Karistust lühendati edasikaebe menetluses 4 aastani. Kaebajal olid kinnipidamise ajal seljaprobleemid, mis ägenesid kinnipidamisasutustes. Tema üks jalg amputeeriti ning teine on halvatud. Kaebajale kohaldati ulatuslikku ravi ning ta viibis pidevalt vanglate haiglates. Kambris sõltus kaebaja teiste kinnipeetavate abist. 16-tunnise transpordi ajal teise kinnipidamisasutusse ei olnud tema transpordiks erivahendeid. Tema avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 3 (kinnipidamistingimused, transport, meditsiiniabi) ning 5 lg-te 3 ja 4 rikkumise tuvastamiseks. 

EIK-i seisukohad 
Kohtulahendis viidatakse ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsioonile ja Euroopa Nõukogu asjakohastele materjalidele. 

Kinnipidamisasutuses antava meditsiiniabi adekvaatsuse küsimus on keeruline. Meditsiiniabi kvaliteet peab vastama tasemele, mida riigiasutused tagavad kogu elanikkonnale. Samas ei pea kvaliteet olema võrreldav parimates meditsiiniasutustes teostatava raviga. Küsimusi tuleb lahendada kaasusepõhiselt. 

Puudus alus nõustuda kaebajaga selles, et kinnipidamisasutuse tingimused põhjustasid tervise halvenemist. Kaebajat raviti adekvaatselt ning tagati ka sõltumatute spetsialistide nõustamine. 

Puudega isikule tuleb kinnipidamisasutuses tagada erikohtlemine. Näiteks eriväljaõppega meditsiinipersonali või pereliikmete juuresoleku kaudu. 

Liikumispuudega isiku paigutamine kambrisse, kus ta ei saa iseseisvalt ringi liikuda ning kambrist lahkuda, on ebainimlik kohtlemine. Samuti on ebainimlik kohtlemine see, kui puudega isik sõltub kinnipidamisasutuses enda igapäevatoimingutes teiste kinnipeetavate abist. Kuigi valitsus väitis, et kaebajat abistas eriväljaõppega meditsiinipersonal, ei esitatud EIK-ile sellekohast tõendusmaterjali. Seega tuli lähtuda kaebaja versioonist, et ta sõltus teiste kinnipeetavate abist. Selles aspektis oli asjas artikli 3 rikkumine. 

Transporditingimuste osas tuli samuti lähtuda kaebaja versioonist, sest valitsus esitas omapoolse versiooni kinnitamiseks üksnes kahe eskorti teostanud ametniku selgitused. Transporditingimuste osas oli asjas artikli 3 rikkumine. 

Valitusel tuleb tõendada, et põhjused isiku kinnipidamiseks kohtueelse menetluse ajal olid mõjuvad ja piisavad. Põhjendatud oli Venemaa kohtu seisukoht, et oht kaebaja kõrvalehoidmiseks kohtumenetlusest oli reaalne, sest ta oli üritanud põgeneda. Tegemist oli mõjuva ja piisava põhjendusega. Menetlus kohtueelse kinnipidamise ajal hoolas, sest kestis kokku 6 kuud. Asjas ei olnud EIÕK artikli 5 lg 3 rikkumist. 

Menetlused kinnipidamise määruste vaidlustamisel kestsid 34 ja 60 päeva. See ajakulu oli piisav artikli 5 lg 4 rikkumise tuvastamiseks. 

Resolutsioon 
1. EIÕK artiklite 3 (kinnipidamise ja transpordi tingimused) ning 5 lg 4 rikkumine;
2. Asjas ei olnud EIÕK artiklite 3 (meditsiiniabi kvaliteet) ja 5 lg 3 rikkumist;
3. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 19 500 eurot.